tagasi artiklite valikusse

Puitpidade värvimine õlivärviga

Äripäev - Oma Maja 02.07.2003 ; autor - Indrek Joala

 Õlivärvi tüübid

Vanemat sorti puitdetailid on enamasti värvitud õlivärvidega, mille tüüpe on erinevaid: tavaline naturaalne õlivärv, keeduvärv ning kaasaegsed alküüdõlivärvid (modifitseeritud õlivärv). Naturaalsed õlivärvid, mis kuivamist kiirendavaid alküüdkomponente ei sisalda, kuivavad väga aeglaselt.
Hea kvaliteediga õlivärvi hind ületab tavalise alküüdvärvi hinna, kuna sisaldab selliseid aineid, mida tänapäeva tavatööstuses kasutatakse vähem. Õlivärvi hinda tõstab ka värvi toon - tavaliselt mida tumedam, seda kallim. Tumeda tooni puhul on mineraalse värvimulla kogus värvis suurem ja nende doseerimine töömahukam.

 Värvitoonid

Paljudel õlivärvide tootjatel on välja töötatud põhitoonide tabelid, kuid soovi korral võib sellest veelgi erinevaid alatoone saada põhivärve omavahel segades. Õlivärvi tootja tabelis kirjeldatakse, millises koguses tuleb alatooni saamiseks põhitoone omavahel segada.
Tooni all on märgitud protsentuaalne suurus, näiteks mitu protsenti on valgele värvile lisatud põhitooni rohelist, et saada heleroheline värv.
Ise kokkusegatud õlivärve tuleb enne tarvitamist väga hoolikalt segada, sest tihti ei ole lisatud selliseid komponente, mis muudaks värvi koostise homogeensemaks. Üldiselt naturaalsete värvide puhul kipubki pigment põhja sadestuma, seda on raske segada ning ühtlase massi saamine on keeruline.
Settimist põhjustavad õlivärvi komponendid, mis on oma mahukaalu poolest rasked ja nii nad vajuvadki värvipurgi põhja. Õlivärvi mahukaal on palju suurem kui näiteks alküüdvärvil.

 Kruntimine

Puitpindade värvimisel õlivärviga tuleb pind esmalt kruntida. Krundiks sobib lahjendatud õlivärv või spetsiaalne kruntõlivärv, mis on valmistatud tsinkoksiidist. Tsinkoksiidipigment annab pinnale hallituskindluse. Kruntvärv on väiksema katmisvõimega ja vedelam kui tavaline õlivärv.
Õlivärvi saab lahjendada linaõlimmutusvahendiga (ei tohi sisaldada tõrva), lakibensiiniga või paremal juhul tärpentiiniga. Linaõlimmutusvahendid sisaldavad linaõlivärnitsat ja pestitsiide hallituste vastu. Sellise koostisega krunti ei tasu sisetingimustes kasutada. Tärpentiin õlivärvi lahjendajana ei lõhu värvikelmet, aga tema iseloomulikult tugev lõhn võib tekitada probleeme allergikutele, kes ei talu männivaigu lõhna.

 Värvimine

Õlivärv kantakse pinnale naturaalkarvaga pintsliga. Värvikihi parema nakkumise tagamiseks tuleks värv puidu pinda pintsliga hõõruda. Õhukeste kihtidena võõbatud õlivärv kuivab kiiremini ja ei kortsu pinnal.
Soovitangi vajadusel kihtide arvu pigem suurendada, kui et üritada ühe ja liigpaksu värvikihiga läbi ajada. Paks õlivärvikiht jätab "pekise" välimuse ja kuivanud pinna alt jääb värv liiga pehme, mida töö käigus võib kergelt vigastada.

 Lõpptulemus

Tavalise õlivärvi pind jääb läikiv, mistõttu pinnadefektid ja värvimise vead tulevad eriti esile. Kvaliteetse pinna moodustab puhas puit oma kergelt reljeefse pinnaga, millele on peale kantud ühtlase paksusega, õhukeste kihtidega ja käsitöö hõngu andva silmnähtava pintslijoonega õlivärv.
Läikiv õlivärv on ilmastikukindel. Õlivärvi läige muutub matimaks juba mõne aastaga. Kvaliteetse pigmendi puhul luitub värv väga aeglaselt. Kui õlivärvi on toonitud sünteetilise pastaga, siis võib luitumine ilmastikutingimustes olla kiirem. Sünteetilises pastas olevad lisandid muudavad naturaalse pehme värvikelme hapramaks.

 Värvi hind, pintsel

Meil müüdavad naturaalsete õlivärvide liitri hind on 70 - 300 krooni, modifitseeritud õlivärvide puhul võib hind olla odavam. Lahustiks kasutatava loodusliku puhta tärpentiini hind on tavalisest lakibensiinist umbes kaks korda kallim.
Hästi varustatud värvipoodidest saab lisaks õlivärvidele ja lahustitele osta ka korralikke värvimispintsleid. Korralik pintsel võib maksta küll mitusada krooni, kuid samas kannatab sellise pintsliga tööd teha korduvalt. Seda muidugi juhul, kui pintsel peale värvimist lahustis puhastatakse ning seejärel veel pesupulbri ja sooja veega üle pestakse.